Mis on võlatunnistus?

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja ema ülalpidamine lapse sünni korral

© Claudius Õigusbüroo

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 72 kohaselt kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.

Loe edasi: Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamine, ema ülalpidamine lapse sünni korral

Lapse elatisnõuete aegumisest

© Claudius Õigusbüroo

Praktikas puututakse paljudes valdkondades kokku küsimusega kes, mille alusel, millal ja mida õigustatud isik kohustatud isikult nõuda saab. See küsimus võib tõstatuda nii töösuhetes, tarbijalepingutes kui ka eraelus ning perekonnasuhetes. Heauskselt eeldame, et inimesed täidavad üksteisele antud lubadusi ning kokkuleppeid, kuid praktikas peame valmis olema ka vastupidiseks olukorraks. Sellest tulenevalt on oluline teada, millal õigustatud isikul nõudeõigus tekib ja millal lõppeb. Seadus näeb õigustatud isikule ette mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuidas oma õigusi maksma panna. Sellegi poolest aeguvad teatud tähtaja möödudes enamik nõuetest. Nõuete aegumise temaatikale keskendub lühidalt ka käesolev artikkel.

Loe edasi: Õigusabi | Lapse elatisnõuete aegumisest

ASJAOLUD

Isa esitas lapse (hageja) seadusliku esindajana ema (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni mõista välja hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja hüvitada aasta eest enne hagi esitamist elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju 1668 eurot (12*139 eurot). Hageja sündis 2009. a ja elab ema nõusolekul alates 2010. a Norra Kuningriigis koos isaga, kes teda ülal peab. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta suudab maksta elatist 90 eurot kuus, kuid ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal sündis veebruaris 2012 teine laps, kellega ta on kodune, mistõttu ei ole tal sissetulekut. Alates 2012. a juunist saab ta vanemahüvitist 318 eurot 28 senti kuus ja peretoetust, millest peab ülal pidama nii ennast kui ka oma teist last. Lisaks aitavad teda sugulased ja elukaaslane. Kostjal on laenu tasumise kohustus ning kuna ta on hageja isa laenu käendaja, peetakse sageli ka viimase laenumaksed kostja kontolt kinni. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud.

Loe edasi: Õigusabi | Tagasiulatuv ülalpidamine, miinimummäärast väiksem elatis

Vanema ja lapse suhtlemise kord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks ja lepitusmenetlus

© Claudius Õigusbüroo

Kohtulahendi täitmisel võivad vastanduda vanemate, s.o kohustatud isiku ja sissenõudja õigused ning huvid. Lapsega suhtlemise asjades lisanduvad neile lapse õigused ja huvid, mis ei pruugi kattuda kummagi vanema omadega. Täitemenetluses sunniraha määramine võib vahetult puudutada kohustatud isiku omandipõhiõigust (põhiseaduses sätestatud (lühend PS) § 32), kuid võib kaudselt mõjutada ka perekonnaelu põhiõigust (PS § 27 lg 1). Teisalt võib lapsega suhtlemise asjades kohtulahendi täitmata jätmine ja selleks sunnivahendite puudumine või kohaldamata jätmine negatiivselt mõjutada lapsest eraldi elava vanema (sissenõudja) perekonnaelu põhiõigust. Sõltumata kohustatud isiku ja sissenõudja õigustest mõjutavad lapsega suhtlemise asjades nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-13 (Tartu, 17. detsember 2013. a) põhjal

Loe edasi: Suhtlemiskord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks