Parkimistrahv, viivistasu otsus - sain „trahvi“?
Contact the lawyer of Claudius Law Office for your legal matters!
(+372) 56 23 9195
Claudius Law Office blog is where you find articles in topical subjects written by our lawyers, as well as references to appropriate and educational posts by other authors. Our goal is not to publish complicated opinions about the science of law, but to bring various information to our website visitors, that might help them to grasp the nature of the circumstances they might encounter in their daily lives. That way we're like a family lawyer for our webpage visitors. And of course – if you need individual consultation you can turn to our lawyers without any shame – for us there are no absurd questions. We hope, that the information you find in our blogs will help you to better learn about your rights and avoid activities, that are wrong for you and the damage, that come with them.
On our social networks you find references to articles written by our lawyers or other authors including the most important court judgments and amendments of law. You might also find other interesting and resourceful material, for example, information about free trainings or significant events in our law office and other places in the world.
Parkimistrahv, viivistasu otsus - sain „trahvi“?
© Claudius Õigusbüroo
Viimasel ajal on Claudius Õigusbüroo poole pöördunud mitmeid kliente, kes on oma sõiduki parkinud eraparklasse ning saanud eraparkla mõne parkimistingimuse väidetava rikkumise tõttu parkimiskorraldajalt „trahvi“. Enamikul juhtudel on taoline „trahv“ saadud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eraparklas parkimistingimuste väidetava rikkumise puhul pole sõidukijuhile parkimiskorraldaja poolt aga mitte määratud „trahv“, vaid hoopiski leppetrahv.
Toome välja mõned peamised klientide küsimused “trahvide” kohta:
Kuna eraparklaid, parkimistingimusi ja -lepinguid ning parkimistingimuste rikkumisega sõidukijuhile kaasneda võivaid „trahve“ puudutav on jätkuvalt ühiskondlikult aktuaalne, anname ülevaate olulisemast parkimisega seonduvast. Samuti toome välja, mida „trahv“ endast kujutab.
Toimetanud Claudius Õigusbüroo
Kriminaalasjas nr 1-18-5813 esitati isale süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Nimelt sätestab KarS § 169, et vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Nii näiteks sai isa sissetulekuid, kuid kandis elatiseks 16,02 eurot, kui ka 19 eurot. Süüdistuse järgi varjas isa oma sissetulekuid, mis on käsitatav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. Samuti ei olnud isa töövõimelise inimesena pärast töölepingu lõpetamist teinud mõistlikke jõupingutusi, et saada elatise maksmiseks vajalikku igakuist legaalset sissetulekut.
Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati isa süüdi KarS § 169 järgi.
Read more: Claudius Õigusbüroo | Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas õiguskantsleri Narva linna sotsiaalteenuseid puudutavat taotlust lahendades, et kohalik omavalitsus PEAB ARVESTAMA INIMESTE PÕHIÕIGUSI ning täitma sellele seadusega pandud kohustust TAGADA SOTSIAALTEENUSE OSUTAMINE. Sealjuures tuleb vajalik sotsiaalabi tagada seaduses ette nähtud ulatuses.
Riigikohtule esitatud taotluses palus õiguskantsler tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks kümne Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleeriva määruse sätted ja ühe õigustloova akti andmata jätmise. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud Narva linn reguleerinud kohustuslikke sotsiaalteenuseid viisil, nagu sotsiaalhoolekande seadus ette näeb. Keelu tõttu astuda üle taotluse piiridest ei tegelenud Riigikohus küsimusega, kas Narva linna määruste aluseks olev sotsiaalhoolekande seadus on kooskõlas põhiseadusega. Sealhulgas ei hinnanud Riigikohus, kas seaduses sätestatu tagab abivajajatele piisava abi ning kas riik on taganud kohalikele omavalitsustele piisava rahastuse sotsiaalteenuste osutamiseks.
Read more: Claudius Õigusbüroo | Täisealise pereliikme hooldamine
© Claudius Law Office
Claudius Õigusbüroo jurist Karina esindas klienti õigusvaidluses, kus lapsega kooselav vanem nõudis alaealise lapse (hageja) nimel elatist, sh elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Lapse teine vanem (kostja) vaidles nõuetele vastu, väites, et tasus elatist hagejale ehk lapsele avatud arveldusarvele, kuid mitte lapsega kooselava vanema kontole ning seda vastavalt suulisele kokkuleppele lapsega kooselava vanemaga. Kõnealusele kontole oli ligipääs vaid lapsel, kuid mitte lapsega kooselaval vanemal. Samuti väitis kostja, et ta andis lapsele ülalpidamist vahetult, näiteks last kinno viies ja piletite eest makstes või lapse trenni eest tasudes. Lisaks taotles kostja elatise vähendamist lapsetoetuse võrra.
Read more: Claudius Õigusbüroo | Elatise vähendamine, elatis lapse kontole