Contact the lawyer of Claudius Law Office for your legal matters!
(+372) 56 23 9195
Claudius Law Office blog is where you find articles in topical subjects written by our lawyers, as well as references to appropriate and educational posts by other authors. Our goal is not to publish complicated opinions about the science of law, but to bring various information to our website visitors, that might help them to grasp the nature of the circumstances they might encounter in their daily lives. That way we're like a family lawyer for our webpage visitors. And of course – if you need individual consultation you can turn to our lawyers without any shame – for us there are no absurd questions. We hope, that the information you find in our blogs will help you to better learn about your rights and avoid activities, that are wrong for you and the damage, that come with them.
On our social networks you find references to articles written by our lawyers or other authors including the most important court judgments and amendments of law. You might also find other interesting and resourceful material, for example, information about free trainings or significant events in our law office and other places in the world.
© Claudius Õigusbüroo
Võlaõigusseadus annab meile võlatunnistuse definitsiooni: võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Väga tihti kasutatakse võlatunnistusi just kiirlaenuettevõtete lepingute ärimehhanismina (konstitutiivseid võlatunnistusi, millest on täpsemalt juttu allpool ning mille eesmärk on saavutada suuremat kasu laenu võtnud inimese arvelt kui seadus lubab laenu arvelt). Võlatunnistuse aktuaalsust kirjeldab hulgaline Riigikohtu lahendite hulk ja asjaolu, et igasuguste rahaliste kohustuste tarbeks rakendatakse üldjuhul just võlatunnistust, kuigi sisuks võiks olla ka mis tahes muu kohustus kui rahaline.
© Claudius Õigusbüroo
Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 72 kohaselt kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.
Read more: Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamine, ema ülalpidamine lapse sünni korral
© Claudius Õigusbüroo
Praktikas puututakse paljudes valdkondades kokku küsimusega kes, mille alusel, millal ja mida õigustatud isik kohustatud isikult nõuda saab. See küsimus võib tõstatuda nii töösuhetes, tarbijalepingutes kui ka eraelus ning perekonnasuhetes. Heauskselt eeldame, et inimesed täidavad üksteisele antud lubadusi ning kokkuleppeid, kuid praktikas peame valmis olema ka vastupidiseks olukorraks. Sellest tulenevalt on oluline teada, millal õigustatud isikul nõudeõigus tekib ja millal lõppeb. Seadus näeb õigustatud isikule ette mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuidas oma õigusi maksma panna. Sellegi poolest aeguvad teatud tähtaja möödudes enamik nõuetest. Nõuete aegumise temaatikale keskendub lühidalt ka käesolev artikkel.
Isa esitas lapse (hageja) seadusliku esindajana ema (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni mõista välja hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja hüvitada aasta eest enne hagi esitamist elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju 1668 eurot (12*139 eurot). Hageja sündis 2009. a ja elab ema nõusolekul alates 2010. a Norra Kuningriigis koos isaga, kes teda ülal peab. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta suudab maksta elatist 90 eurot kuus, kuid ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal sündis veebruaris 2012 teine laps, kellega ta on kodune, mistõttu ei ole tal sissetulekut. Alates 2012. a juunist saab ta vanemahüvitist 318 eurot 28 senti kuus ja peretoetust, millest peab ülal pidama nii ennast kui ka oma teist last. Lisaks aitavad teda sugulased ja elukaaslane. Kostjal on laenu tasumise kohustus ning kuna ta on hageja isa laenu käendaja, peetakse sageli ka viimase laenumaksed kostja kontolt kinni. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud.
Read more: Õigusabi | Tagasiulatuv ülalpidamine, miinimummäärast väiksem elatis
© Claudius Õigusbüroo
Kohtulahendi täitmisel võivad vastanduda vanemate, s.o kohustatud isiku ja sissenõudja õigused ning huvid. Lapsega suhtlemise asjades lisanduvad neile lapse õigused ja huvid, mis ei pruugi kattuda kummagi vanema omadega. Täitemenetluses sunniraha määramine võib vahetult puudutada kohustatud isiku omandipõhiõigust (põhiseaduses sätestatud (lühend PS) § 32), kuid võib kaudselt mõjutada ka perekonnaelu põhiõigust (PS § 27 lg 1). Teisalt võib lapsega suhtlemise asjades kohtulahendi täitmata jätmine ja selleks sunnivahendite puudumine või kohaldamata jätmine negatiivselt mõjutada lapsest eraldi elava vanema (sissenõudja) perekonnaelu põhiõigust. Sõltumata kohustatud isiku ja sissenõudja õigustest mõjutavad lapsega suhtlemise asjades nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele.
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-13 (Tartu, 17. detsember 2013. a) põhjal
Read more: Suhtlemiskord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks